Sel aastal oli talve ikka täiega ja kuna meil Elial pole väga küttekeha, siis seal me väga ei käinud.
Kui märtsis sai seal esimesed käigud tehtud, siis olid need pigem põgusad ning hindaval pilgul sai üle vaadatud palju kitsed on talvega ära suutnud närida. Oli kahjusid, aga tundub, et kõik jäi ellu.
Rähn oli talvel usinalt käbisid närinud ning vahtra aluse ühtlase käbivaibaga katnud. Ning üritanud ka õunapuule kuuske külge pookida.
Aga selle märtsi ja poole aprilliga on jõudnud nii mõndagi - veel riisumata lehed kokku rehitseda, õunapuid kärpida, sirelipõõsaid julgelt tagasi lõigata ning ühe läätspõõsa välja juurida. Ning ühe Ungari sireli asemele istuta. Ruumi sirelitele on veel. :)
 |
| Esimene mustikas sai peenrasse |
 |
| Porgandid said külvatud ning talisibul, - küüslauk ja küüslaugu seemned on juba tärganud |
R., see väiksem, ütles, et tema tahab suuremat maasikapeenart kui tal praegu on. Leppisime kokku, et saab, aga ta peab ka aitama. Kui peenar oli maha märgitud, siis ta alustan kaevamisega, aga kuna ta ei jaksanud labidaga kamarat ümber keerata, siis andis kerge loobumisvõidu. Hakkasin siis ise teisest otsast tulema. Ja kui nii umbes kolmandik peenrast oli kaevatud ja umbrohud enamalt jaolt välja tõmmatud, siis R. arvas, et aitab küll. (Ta nimelt ei jaksanud kaevata ja umbrohte enam välja juurida. Aga mul oli juba 40 maasikataime tellitud. :) ). Seega kaevasin jonnakalt edasi ja R. käis aegajalt piilumas ja natuke umbrohte välja võtmas. Meie neljakäpaline aga oli pidevalt valves, et minu labidas ikka liiguks.
Valmis ta sai. Maasikataimed said 1,2 meetrit laia peenra. R. oli ka (vist!) õnnelik, et peenar lõpuks valmis sai.
 |
| Sordid Panon, San Andreas ja Polka |
Peenra valmimist takistas ka see, et vahepeal oli vaja mõned uued musta sõstra põõsad istutada. See tähendas omakorda kaevamist ja umbrohujuurte väljavõtmist. Aga pesad said ka nemad.
 |
| Omaniku järele tuleb valvata |
No comments:
Post a Comment